Kas tühi riik on reaalne või teaduslik?

Tühjuse kui tühjuse oleku reaalsus on seletatud viisil, mis ei jäta ruumi kahtlustele.

Kas tühjuse seisund on reaalne?

Tühjuse oleku reaalsusele võib läheneda erinevalt nii vaimsest kui ka teaduslikust vaatenurgast:

1. Vaimne vaatenurk

Tühjuse seisundit peetakse paljude vaimsete ja esoteeriliste õpetuste kohaselt vaimse valgustatuse või universaalse energiaga ühinemise näitajaks. Eriti idamaistes filosoofiates ja meditatsioonipraktikates on „tühjuse“ (shunyata) kontseptsioon põhieesmärgiks, et vabastada meel kõigist kinnistustest ja saavutada puhas teadvus. Sellest vaatenurgast lähtudes:

  • Meditatiivne ärkamine: Sügava meditatsiooni ajal saab ego ja mentaalsed protsessid vabastada ja sulanduda universaalse teadvusega.
  • Energiatasandi kogemus: Mõned energiapraktikud kirjeldavad seda seisundit kui „energeetilist tühjust“ või „tagasipöördumist allikasse“.

2. Teaduslik perspektiiv

Teaduslikult puuduvad konkreetsed tõendid Tühjuse oleku olemasolu kohta, kuid sarnaseid kogemusi saab seletada neuroloogiliselt ja psühholoogiliselt.

  • Neuroteaduslikud selgitused:
    • Sügava meditatsiooni ajal nihkuvad ajulained alfa- või teeta-tasemele. See võib põhjustada inimese väliskeskkonnast lahtiühendumist ja sisenemist sügava lõdvestumise või transsi seisundisse.
    • Aju vaikimisi puhkerežiim, mida nimetataksevaikimisi režiimide võrgustikuks (DMN), võib meditatsiooni või transsi ajal alla suruda, mis toob kaasa enesehinnangu kadumise.
  • Sensoorsed puudused:
    • Sellised kogemused nagu sensoorse deprivatsiooni tankid on sarnased. Täielik väliste stiimulite puudumine võib tekitada inimeses „tühja“ tunde.
    • See kogemus on neuroloogiliselt seotud sellega, et aju ei reageeri sensoorsele sisendile.

Kas tühi olek on teaduslik?

Teaduslikus mõttes ei ole Void State veel mõõdetav või tõestatav nähtus. Neuroloogilised uuringud viitavad siiski sellele, et sellised teadvuse seisundid võivad olla seotud aju toimimisega. Mõned võimalused

  1. Meditatsioon ja neuroplastilisus: Sellised praktikad nagu meditatsioon võivad muuta aju struktuuri ja toimimist. Selliseid kogemusi võib seletada aju neuroplastilisusega.
  2. Teadvuse seisundid: Sügava meditatsiooni või transiseisundite ajal on täheldatud erinevusi aju toimimises. Eelkõige võib teta-lainete suurenemine tekitada reaalsusest eraldatuse tunde.

Seetõttu võib tühjuse seisundit seletada mõningate neuroloogiliste ja psühholoogiliste mehhanismidega, kuigi need ei ole teaduslikult täielikult kinnitatud.

Jäta kommentaar